Taheti trips-traps-trulli, aga veri sai otsa.Teose ülesehitus on võrdlemisi ootuspärane – Antikristuse sünnist kuni lüüasaamiseni. Teda näidatakse algul lapsena, kes justkui "The Omen"'ist välja hüpanud (ülla-ülla?), siis sõjakooli lõpetava šiki noormehena ning lõpuks enamuse ajast täiskasvanud maailmavalitsejana. Antikristuse nimi pole sel korral paraku Damien vaid Stone Alexander, kellel on ka vend David. Filmi põhikonflikt toimubki Stone'i ja tema venna vahel. Olles ilmselgelt heast suguvõsast, kasvavad mõlemad suurteks juhtideks – David presideerib USAs ning Stone omarajatud Maailmaliidus. Lõppfaasis põrkuvad kahe venna sõjaväed Armageddoni lahingus Jeruusalemma lähistel.
Hamas'i uue aasta pidustus Kaljumošee taustal.Tee maailmalõppu võtab aga aega ja ettevalmistusi ja valdav enamus filmist üritab vaatajale iga hinna eest selgeks teha, kui kalk, salakaval ja vägivaldne üks vend on, ning kui hea inimene teine. Selles osas pole muidugi midagi arusaamatut – "Megiddo" on film konservatiividelt konservatiividele: Ameerika on viimane valguse kants (kuigi veidral põhjusel liitub temaga ka Hiina), Antikristus valitseb Roomast, katoliiklikus kabelis elutsevad põrgusigitised ja pimedusepreestrid, ateismi ja evolutsiooni olemasolugi ei mainita jne. Ei jäeta meelde tuletamata ka piiblitõde, et iga inimene on patune – David himustab oma ligimese Stone'i naist ühe korraliku kristlase kohta vägagi avalikult. "Romeo ja Julia"'likus stseenis sureb naine dramaatiliselt oma armukese käte vahel.
Prints Harry on natsimundri seljast heitnud ja asub võitlusse Kurjusega.Filmitegijate kristlike väärtuste ja eesmärkide pärast õnnistati neid üsna korraliku näitlejatevalikuga. Antikristust kehastab Austin Powers'i filmidest tuttav Michael York ning Davidit mängib Michael Biehn, kes rohkem kui 15 aastat peale "The Terminator"'it ja "Aliens"'i ikka veel hea välja näeb. Kuid aeg-ajalt ilmuvad täiesti ootamatult ekraanile mitmesugustest muudest teostest ja seriaalidest tuttavad näitlejad. Näitlejatööde üle üldiselt kurta ei saa – on omad hetked nii ühel kui teisel. York paistab Stone'i kehastamist küll liiga palju nautivat ning kuidagi ei saa toda tobedat pedofiili-irvitust tema näolt ära, ent teda tasakaalustab tema sidekick/pressiesindaja, kes on mingit sorti deemon ja kel õnnestub kogu filmi vältel meeldivalt ebainimlik ja õel välja näha.
Mida te mu pisikese tankiga teete?!
Bra'tac maskeeritult salajasel missioonil.Padukristliku filmina valmistab "Megiddo" siiski mõnes osas pettumuse ka. Klišeed on ära unustatud: mitte keegi pahadest ei kuula heavy metalit, mitte keegi ei ohverda Mustale Isandale lapsi ning ühtegi saba ega sarve pole ka enne lõppu näha. Lõpustseen ja Saatana enda väljailmumine paneb vägeva põntsu teose tõsiseltvõetavusele (ma mõtlen kristlaste jaoks, teiste jaoks pole seda nagunii), sest selleks hetkeks on eelarve nähtavasti otsa saanud ja täis-arvutigraafiline pimedusevürst ei tundu mitte hirmutav vaid kohtlane ja õnnetu näoga. Õnneks pole ta roll kuigi kestev ning ta kaob ekraanilt väävlijärve, mis on kõige viletsa CGI koht.
Piksevarraste laialdasem kasutamine oleks maailmalõpu ära hoidnud.
Juutidel on pidupäev: taevast sajab kuldseekleid.Filmi lõppvaatus on parimate deux ex machina traditsioonide kohaselt tehtud. Halvad saavad taevaliku Saksa täpsusega karistada ning head jäävad laibavirnade keskele suud maigutama. Moslemid, juudid jt uskmatud üle kogu maailma saavad oma veast aru. Maailmast endast saab troopiline paradiis, sest Jumal nähtavasti teistsugustest ökosüsteemidest ei hooli. Ja ongi kõik. Tsitaat Johannese Ilmutusraamatust lõpetab teose.
Valimiste ajal juhtub teiste kandidaatidega alati veidraid õnnetusi.6/10
No comments:
Post a Comment